Koguduse ajalugu muusikas

Meie koguduse muusikatöö algataja oli vend Andres Tetermann,

kes juba koguduse algpäevil „asutas tubli laulumehena laulukoori, mis õnnistusega töötas.“ Nii öeldakse kogumikus „50 aastat apostlite radadel“ (lk 33) Pärnu 1. Koguduse kohta. Tolleaegne baptistiliidu esimees Karl Kaups kirjutab: „Juba baptismi esimestel aastatel Eestis leidis koorilaul suurt poolehoidu. Esimesed laulukoorid asutati Pärnus ja Tallinnas 1884.a. Andres Tetermanni poolt. Kuna ta viibis Pärnus, sai esiotsa järjekindlalt teotseda vaid Pärnu koor.

Esimesed laulud õpiti Eduard Magnus Jakobsoni (eesti graafik ja baptisti jutlustaja) poolt Riias väljaantud noodivihikust „Rõõmsad evangeeliumi laulud“, mis ta ise oli saksa keelest ümberpannud. „Kuna nooti tundsid vaid mõned üksikud, ja laulu mitmel häälel kokkulaulmiseks oldi täiesti harjumatud, võib arvata, millist vaeva maksis see Tetermannile, et ühte laulu kätte õpetada. Saksa laule tõlkis ta eesti keelde ise.“ (lk 152)

See algne koor oli sama tilluke, kui meie praegune koor, sest liikmeidki oli vähe. Aga koori tegi sellest mitmehäälne laul. Pärnu baptisti segakoor 1909 (14 liiget). (Ilmselt koguduse 25. aastapäeval.)

1.Maailmasõja eel tegutses ka Pasunakoor Mihkel Raide juhatusel. Pärnu koguduse pasunakoor 1913-14. Istuvad Raide, Mill, Loots, Lohu ja seisavad Leibov, Kokk, Mitt. Pilt on arvatavasti tehtud seoses koguduse 30. aastapäevaga.

20. saj. algul püüti koore luua peaaegu igas koguduses. Mõnel pool leidis see ka vastuseisu, sest koorilaulu peeti „ilmlikuks asjaks ja Vaimu surmajaks.“ „(1.)Maailma- ja Vabadussõja päevil vaibus kooride tegevus peaaegu, kuna meeslauljad olid riigikaitsele kutsutud. Teotsesid naiskoorid. Rahu saabudes algas kooride elus uus tõus. … Kõikjal tunnustatakse laulukooride tööd kui tähtsat armuõpetuse levitamiseks vajalist tegurit.“ (lk 153)
21. aastal tegutsesid Pärnu I koguduses „2 laulu- ja 2 keelpillikoori.“ (lk 34). Millised laulukoorid, pole täpsustatud. Keelpillikooride kohta selgitatakse, et nende „tavaline ettekanne seisab selles, et lauldakse laulu ühel või mitmel häälel, mida mänguriistadel, nagu kitarrid, mandoliinid, tsitrid, viiulid jt, saadetakse.“

Ilmselt üks neist keelpillikooridest oli mandoliinikoor, mida juhatas Mihkel Raide (Udo isa).

Pärnu Henno bapt kog mandoliinikoor 1947. See oli tuntud ka Henno koori nime all.

Juhin tähelepanu loosungile seinal – „Jumal on armastus. Jeesus elab!“

Samuti tegutses Eesti ajal suurem pasunakoor Mihkel Raide juhatusel.

Pasunakoor 1930-te lõpus.

1950-ndad

Nõukogude ajal, märtsis 1953, toimus 3 koguduse sundliitmine. Saalemi koguduse mandoliinikoor eesotsas Fred Raidlaga tuli koos oma pillidega Henno tänavale. Mandoliinikoor (24 liiget)

Henno tänava palvemaja nägi 1950-ndatel selline välja:

Pärnu Henno tn palvemaja 1950.ndatel.

Ehitud ristimishaud. Loosung „Jah, Issand!”

Kogudusehoone seest: Kogudusehoone u 1955. Oli vaid üks suur saal. Seinal loosung „See on minu käsk, et te armastaksite üksteist nõnda kui mina olen armastanud teid.“ Joh 15:12.

koguduseruum seest mandoliinikooriga.

Mandoliinikoor mängib aastapäeval, juhatab Fred Raidla]

Kahe koori ühinemisel tekkis nii suur mandoliinikoor, et lauljad-mängijad ei mahtunud enam kooripealsele ära. Seetõttu tehti kooripealne osa suuremaks (sügavamaks), tekkis nö laulukaar. Näete seda rahvahulka?

Sellest ajast pärineb ka Trio Fanny, Hilda ja Arnold Sutt.

Kõige parem ja suurim koor oligi mandoliinikoor ehk koor saatega.

Mandoliinikoor (37-38 liiget)] Seal olid mandoliinid ja kitarridest ümber ehitatud bassmandoliinid. 5 rida häid lauljaid-mängijaid. Mandoliinikoor oli muljetavaldavalt võimas, ütlevad need, kes mäletavad. Selle etteastet nauditi.

Mandoliinikoor 30.04.1978

Koori juhtisid Mihkel Raide ja Fred Raidla. Klaveril saatis Gustav Siht. Fred häälestas alati pille 2 tundi enne väljalaulmist.

1950-ndatel oli ka Meeskvartett jõulud 1958, Udo Raide, Sutt Arnold, Luide Eino, Siht Gustav]

Baptismi 75. juubel 1959. a. Pildil on omad liikmed ja külalised] Loosung on muutunud, „Sinu tahtmine sündigu“

Laulurahva pilt. Koorijuhid istuvad ees. 1959 mai.           

1960-70-ndad oli aeg, mil koguduses oli väga palju laulurahvast ja andekaid muusikuid. Oli ka oma helilooja, kes luuletusi viisistas – Fred Raidla (1913-82).

Koori juhatab Fred Raidla] Näiteks pruunis laulikus on laul nr 467 „Jehoova püha koda“ tema kirjutatud. Veel oli 3 venda – Madis, Johannes ja Andres Tilk – kes kõik lugusid kirjutasid.

Koguduses oli veel teinegi segakoor Segakoor Jõulud 1950-ndate algus;

Pärnu Henno tn koguduse segakoor 1956. Loosung „Issand, Sinul on igavese elu sõnad.“

Segakoor 1968]

See oli veidi lihtsamat sorti – mehed olid suures osas samad, aga naised teised. Lauljaid oli 3 rida.

Ilmselt mingi kurb sündmus, harmooniumil Inga Põld. Üleval uus loosung „Pidage aega kalliks.“

Koori juhatasid Elmar Tilk ja Tähti Tammo (Rahkema).

Segakoor Lõikuspühal 1969] Võrdlemisi suur koor – 24 naist, 10 meest.

Laulab segakoor, juhatab Tähti Rahkema (Tammo), Lõikuspüha 28.09.1969]

Järgmisel pildil on Fanny Laulatus

Fanny laulatus, juuli 1953. Naised laulavad rõdul.

Naiskoor oli tubli koor, 4 rida, terve püünetäis naisi (36). Voldemar Kaasik pani kõik naised laulma.

Naiskoor, solist Viktor Raidvee. Juhendab Kaasik Voldemar, kevad 1969

Naiskoor 1960-ndatel NB! Klaver vasakul, harmoonium paremal.

Koorijuht Voldemar Kaasik

Naiskoor laulab, juhendab Voldemar Kaasik, u 1979a, klaveril vasakul Gustav Siht

Vaadake noodivihikuid! Igal häälel oli oma noodivihik. Neid kirjutati käsitsi. Pange tähele! – vasakul on aken, mitte uks. Akna all oli klaver, klaveri taga Gustav Siht.

Gustav Siht klaveril]

Meeskoor – 10-kond meest, vahel lisajõududega. Juhatas Udo Raide, hiljem Marju Lohu.

Meeskoor 1960/1961] 13 laulumeest. Kantsel on keskel, Loosung vana.

Meeskoor, juhatab Udo Raide, 1975.a (15 meest)

Ühendkoor Laulab ühendkoor (NB! ühendatud mees- ja naiskoor, mitte segakoor, sest neil on teine partituur) mingi tähtpäeva puhul, 8.04.1969 – võib-olla on see Ülestõusmispüha.?

Ühendkoor 19.12.1970] Paistab olevat kolmas advent.

Aime Haljand matuse ühend laulukoor. 24.01.1976] Pildil paistab ka elektriline klaver. Mitmed pildid on just matustelt, sest siis pildistati.

Viiulikooris osalesid kõik, kes oskasid pilli mängida. Juhatas Arnold Sutt.

Kooridevaheline jõulupuu 1950-ndate lõpp. Viiulikoor + 2 pasunat (jõuludeks kokku pandud koosseis). Laulurahvas sai omavahel nii kokku.

Viiulikooris oli 10-15 mängijat, sh Lepa Eevald, Fred Raidla, Olga Rohtmäe, Arnoldi õde Hilda, tütar Anneli ka aegajalt. Pisut hiljem lõid kaasa nooremad tütred Moonika ja Leelo viiulitel, Tiina laulis.

Viiulikoor 

Lisaks oli neil väike rühm naisi, kes laulsid: Anne Raide, Fanny Sutt, Tähti Tammo, Marta (Keernik) Põldroos ja Arnoldi õde Eliisabet.

Viiulikoor, laulab Eliisbet Sutt

Viiulikoor 1974

Anneli Vinkel meenutab: „Viiulikoor harjutas laupäeva hommikuti kell 9. Noortel oli väga raske hommikul vara üles tõusta ja harjutusele minna. Isa tegi enne tule ahju, et ruum soe oleks. Noote kirjutas isa käsitsi ja tušši sulega, sulepeaga tõmbas sabad (noodijooned) taha. See oli täpsust ja aeganõudev töö, mida tehti suure armastusega.“  

Nõuk.ajal tegutses lühemat aega pasunakoor , 6-7 meest, kes oskasid puhuda, Udo sealhulgas.

Nagu näeme, oli koore palju, tavaliselt laulsid need pühapäevaõhtustel jumalateenistustel.

Iga nädalapäeva õhtul toimus mingi koori harjutus. Ühest küljest on see arusaadav, sest ühinenud koguduses oli palju rahvast. Teisest küljest, nagu ütles Jüri Puusaag oma tervituses Kalju kogudusele, et kristlus on kõige tugevam siis, kui ta on taga kiusatud. Ta oli väga tugev ateismi aegadel.

Sama rõhutab ka koorijuht Viljo Liik ajakirja Teekäija artiklis „Koorilaulust meie kogudustes“: „Ateistliku surve kõrgperioodil pidasid koorid hästi vastu, olles koguduste säilimise üheks teguriks… Muusikatöö populaarsus nõukogude ajal on mõistetav, kuna see oli üks väheseid väljundeid, mis oli kogudustele võimude poolt lubatud. Sageli asendasid koorid ka laste- ja noortetööd, mis oli avalikult keelatud.” (Teekäija 49 (oktoober 1995 ): 18.)

Veel oli mitmeid väiksemaid koosseise, mis astusid esile pühapäeva hommikuti või kolmapäevaste piiblitundide ajal. Lausa 4 kvartetti:

1) Luided ja Kaasikud (Elmar ja Helga Luide ning Voldemar ja Maimo Kaasik)

2) Luided ja Keernikud – Elmar ja Helga Luide ning (õde-vend) Marta ja Kalju Keernik

3) noored Luided 1970  

4) Sutid (varem Trio pildil) ja E.Tilk

Solistid olid Viktor Raidvee ja Aita Meier, Helga Luide. Viiulit mängis Teedi Tüür.

1970-ndatel hakati noortega laulma. Siis tegutses ka noorteansambel kitarridega Ülle Haagi vedamisel. Heldur Aasa osales seal, Eddy (kitarr) ja Siiri (laul) Jürisoo.

Noorteansambel 70.-ndate lõpp; noored 80-ndatel?

Alati on koguduses olnud väiksemaid koosseise, nt Duett Tähti Tammo ja Fanny Sutt.

Trio Udo Raide, Tähti Rahkema, Maimo Kaasik; Kvartett

1970-ndad(Luided+Udo+Tähti)

1980-ndatel tekkis pühapäevakool, mis kasvas suureks. Fanny Sutt moodustas lastekoori ja vedas seda eest ning võttis tütre Tiina (Vabson) appi. Enamasti astuti üles jõulude ajal ja emadepäeval. Hiljem juhtis juba Tiina lastekoori ja saatis klaveril.

80-ndate alguses alustasid õed Anu ja Marje Tilk noortekooriga, see oli tookord üsna suur.

Noortekoor, juhendaja Anu Tilk 12.11.1989] Anu ja Marje tegid ka oma koorijuhtimise lõpueksami 1989.a selle kooriga. NB! Loosung „Jeesus Kristus on tee, tõde ja elu“. Klaver ikka vasakul pool. noortekoor sügis 1989.

90-ndatel, Eesti taasiseseisvumise ajal, hajus rahvas laiali (oma tagasisaadud kogudustesse või uusi kogudusi looma), noortekoorist jäi järele kammerkoor. Kammerkoor käis ETV Tallinna stuudios laulmisi salvestamas, koos telepildiga, mida näidati pühapäevahommikustes vaimulikes saadetes!

90-ndate lõpul kadusid mehed ära, siis jätkati naiskoorina.

naiskoor mai 1999. Edasi kahanes koosseis naisansambliks.

80-ndatel, pärast F.Raidla igavikku lahkumist, võttis Udo Raide mandoliinikoori üle. See jätkas tööd nime all saatega segakoor, ilma mandoliinideta.

Baptismi 100. a. juubel Pärnus 19. aug 1984  avamäng.

1989.a- on selle koosseisuga välja antud üks CD 28 lauluga. Plaadiümbrisel on 36 lauljaga koor (13 meest, 23 naist). Segakoor saatega plaat 1989.

Tegevust jätkas ka teine segakoor Segakoor 1989, koorijuht Elmar Tilk.

Meeskoori vedas eest Marje Lohu. Marje Lohu meeskoor, 12.11.1989.

1985-90 tegutses ansambel Fuajee, kus Meelis Allsalu ja Eddy Jürisoo mängisid kitarre ja Alari Allikas puhus plokkflööti. Vahel osales ka Aleksander (Lohu). Muusikastiililt oli see võrdlemisi sarnane hilisema Valge venega.

Kvartetid, duetid, solistid on alati olnud.

00-ndad:

Meid on muusikaliselt rõõmustanud Naisansambel naisansambel Toris 2004;

Naisansamblil oli tavaks anda oma jõulukontsert naisansambli jõulukontsert 2004;

veel jõulukontsert; aastal 2007 ja 25.05.2014; 14.02.2016; 27.11 2016; 05.03.2017; 14.10.2018.

2000 – 2015 tegutses ansambel Valge vene (vene=laevuke) ansambel Valge vene 14.09.2006. 4 meest: kitarr, mandoliin, bassmandoliin, suupill. Aastal 2006 andsid nad välja CD-plaadi „Lihtsad lood“; Valge vene 16.02.2007.

Väiksemad koosseisud:

Meelis Allsalu on laulnud üksi kitarri, mandoliini või viiuliga Meelis Allsalu 2006;

suupillimängija Virve Lehes 2007;

Ann-Liis ja Marek Talts 2006;

Oma virtuoosse kitarrimänguga on meid rõõmustanud üks nüüdisaja parimaid kitarriste Marek Talts. ] 24.12.2016; Marek ja Merje Kägu 17.08.2014; Marek ja Kersti Lohu 15.01.2017. Marek oli pikka aega koguduse muusikatöö juht.

Solistina laulab Marika Gill, saatjaks kitarril Marek Talts Marika ja Marek 2012; või klaveril Maia-Liisa Aas Marika ja Maia Liisa 17.07.2016; ja Jaana Kivisild Marika ja Jaana 2023;

solist Rebeka Bannikova koos Mareki ja Tiina Vabsoniga 06.03.2016; Mareki Rebeka ja Marek 2018; ja Jaanaga Rebeka ja Jaana 12.03.2023; Rebeka on laulnud ka üksi Rebeka ülistamas 02.03.2020.

Veel on pilli mänginud ning laulnud õed Kersti ja Siiri Lohu 26.03.2017 ja 10.09.2017; hiljem Kersti ja Markus Aas ning Siiri Lohu 23.09.2018; ning instrumentalistid Leonora ja Indrek Palu 24.02.2018; 18.09.2022; Leonora Palu ja Allar Kaasik 2023.

Aeg-ajalt laulis ka perekond Kits naispere 03.12.2017.

Klaverisaatjatena on tegutsenud Ann-Liis Talts, Maia-Liisa Aas 17.07.2022 ja Reine Niin 18.12.2016; praegu saadavad Tiina Riit Holmen, Rebeka Bannikova ning Jaana Kivisild Klaverisaatja Jaana Kivisild 19.11.2023.

Teatud tähtpäevade puhul on laulnud Noored  01.01.2004 Kilingi-Nõmmes; ja Noortekoor 11.02.2007, ja 11.03.07, Noored 17.12.2017; kunagine noorteansambel väljasõidul Toris.

Ning Laste- ja noortekoor Rebeka Bannikova juhendamisel dets 2015; emadepäeval Noored+lapsed 08.05.2016.  Lapsed on laulnud tähtpäevadel Rebeka juhendamisel Lapsed laulmas 19.12.2021; ja Lapsed laulmas 18.12.2022.

Ja siiamaani on tegutsenud saatega segakoor:

Segakoor Jõulud 2004;

02.10.2005; Kauaaegse koorijuhi Udo Raide käe all. Segakoor 01.10.2006 (toimus koorijuhi vahetus), uus koorijuht Tiina Riit Holmen, Jõulud 2006, ja Ühine koor noortega Nelipühi 2007, ühendkoor Jõulud 2011;  Jõulud 2013, Jõulud 2014, Segakoor Suure-Jaanis 2015, Segakoor Saaremaal 28.08.2016, 133. aastapäev 2017, , Jõulukoor 2020, 17.04.2022, Nelipühil 2022, Jõulud 2022, Nelipühi 2023, tänavu (2024) Ülestõusmispühal, Nelipühal 19.05.2024.

KV:

1. Kaups kirjutas 1934: „Koorilaul baptisti kogudustes … on olnud lihtne, kuid võimas abinõu armuõpetuse kuulutamise abistamiseks. Oma eesmärgi selles, vaatamata nõrkadele jõududele, on ta saavutanud. Ta on meelitanud hulki armuõpetuse kuulutamise koosolekuile ja on olnud sadandetele ja tuhandetele teevalmistajaks südametesse võitjale Kristusele. Aga ta pole unustanud olla ka kiituse- ja austuseavaldus sellele, kes istub aujärjel. Nendele aadetele tahab koorilaul baptisti kogudustes truuks jääda ka tulevikus.“ (50 aastat apostlite radadel lk 154-155).

Ma arvan, et võime selle peale „jah“ ja „Aamen“ öelda.

Meie endine pastor Joosep Tammo on sõnanud: „Vanasti öeldi nii, et koguduse koor on teine kantsel.“ Nii on see olnud Pärnu Immaanueli koguduses tänapäevani. Loodame, et nii ka jääb.

Möödunud aegade muusikute pühendumusega tehtud töö tekitab sügavat tänutunnet. See on Jumala arm ja rikkus, et siin on olnud need töötegijad!

Tänan omalt poolt südamest kõiki abilisi, kes aitasid seda ülevaadet koostada:

Margit Kaljustet, Aime Tammot, Udo Raidet, Anneli Vinkelit, Marje Tilka ja Meelis Allsalu meenutuste eest ning

Udo Raidet, Kalju ja Hilma Keernikku, Joosep Tammot, Toivo Pillit, Meelis Vabsonit, Marje Tilka, Priit Kohalat, Heino ja Liivi Tõnissaart fotode eest! Eriti suur tänu Udole rikkaliku pildimaterjali eest (28 pilti) ning Jaana Kivisillale, kes need sisse skännis ja minuni vahendas! Aitäh!

Ülevaate koostas Tiina R Holmen